Nestori vastulöök pensionisüsteemi kriitikutele

Seejuures vajab esimene sammas tema hinnangul parandamist, kolmas sammas uuesti ehitamist või kapitaalremonti ja teine sammas hooldust.

„Seega on arvamuse avaldamine ja ka kriitika igati vajalik,“ ütles ta Äripäevale „Aga see kriitika peaks olema asjalik ja punkt number üks võiks seejuures olla mõistmine, mis see pension kui selline üldse on ja miks seda makstakse.“

Järgneb Eiki Nestori kommentaar:

Vabandan ette, kui ma kellegi jaoks seletan nüüd triviaalsusi, kuid paraku tuleb seda teha. Sest pensionisüsteemi kriitikud kahjuks seda ei tea või ei taha teada. Või on unustanud.

Vanaduspension on kristlikus kultuuriruumis loodud väärtus, mis põhineb arusaamal, et eakamal inimesel peab olema kindel tema enda isiklik sissetulek ajal, millal ta ise oma vanuse tõttu tööelus osaleda ei saa. Mõnes teises kultuuriruumis kantakse eakate eest hoolt perekonna või kogukonna poolt ja seal pole pensione mitte kunagi makstud ega ei hakata ka ilmselt mitte kunagi maksma. Meie siin Euroopas näiteks peame õigeks, et kui varem sai inimene kord kuus palka, siis pensioniikka jõudes asendub see perioodilise sissetulekuga pensioni näol. Ja mis kõige olulisem – pensione makstakse kuni inimese elupäevade lõpuni.

Tehke vahet pensionifondil ja investeerimisfondil

Siit ka minu esimene ja suur palve – saada aru, mis vahe on teise samba pensionifondil ja investeerimisfondil. Investeerimisfond on suurus, kuhu te saate paigutada oma vaba raha heas usus, et selle pealt võib teenida. Vastavalt sõlmitud lepingule saate sealt oma raha välja võtta, omal äranägemisel kohe kasutada või edasi investeerida. Investeerimisfondil ei ole muud eesmärki kui ülalmainitud hea usu tegelikkuseks saamine. Ka kogumispensioni fondid investeerivad ja elavad teadmises, et rahapaigutus peaks tooma aastate jooksul omanikule tulu. Aga lisaks sellele on neil veel teine eesmärk – kindlustada inimesele pensioniikka jõudes igakuine sissetulek.

Püüan asja seletada hästi mustvalge näitega. Minusugune meesterahvas saab järgmisel aastal 63aastaseks ehk jõuab vanaduspensionikka. Tema vanaduspensioni suurus seejuures on välja arvutatav. Statistikaameti koduleheküljelt saab igaüks vaadata ka keskmise, kui kaua selles vanuses mehed Eestis veel pensionit vajavad. 2014. aastal oli see number 16,36. Seega saaks igale pensionile minejale välja arvutada nende kahe numbri alusel pensioni suuruse järgnevateks aastateks, päeva pealt välja maksta ja öelda, et sellega ongi kõik! Ometigi me seda ei tee ja ei tee seda ka mitte keegi mujal maailmas. See oleks suurim väljamõeldav lollus, sest tulemuseks oleks suur hulk inimesi väga kõrges vanuses, kes elavad üle keskmise, on kaotanud töövõime täielikult ja kellel polegi sissetulekut! Loodan, et oli arusaadav.

Kui esimene sammas on lausriiklik siis ka teine sammas on riiklikult korraldatud. Tulevase pensionäri ja riigi koostöös. Varem sündinutele vabatahtlikult ja noorematele kohustuslikult. Kolmas sammas on vabatahtlik, koguja ja fondi vahelisel leppel põhinev. Riik siin kohustusi igakuulisteks väljamakseteks pensionieas ei võta, seega saab raha välja võtta ka kogumise ajal ja teha sellega mis iganes, kui nii on poolte vahel kokku lepitud. Teise samba puhul nii ei ole. Riik ei ole teinud üleskutset – kui paned 2% oma palgast investeerimisfondi, siis lisab riik Su kontole kahekordse summa! See oleks muidugi väga lõbus, selline kapitalismi-kommunismi segu, aga niivõrd „tarka“ üleskutset on raske ette kujutada. Küll aga sai selgelt öeldud, et kui sa ise oled nõus 2% oma palgast pensioni huvides kogumisele panema, siis lisandub sinna 4% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast. Veelkord – rõhuga sõnal „pension“. Mitte „investeerimine“!

Kriitikud jagunevad akadeemikuteks ja enda äri pööritajateks

Teise samba kriitikud jagunevad meil kaheks. Esimene osa, peamiselt akadeemiline pool, ei usu kas investeerimisse üldse või siis selle kasulikkusesse pensionide puhul. Nendega vaidlemise keerukus seisneb selles, et lisaks kriitikale ei ütle nad mitte kunagi ega mitte kuidagi, mida siis selle nigela demograafilise olukorra juures teha. Ehk ei paku alternatiivi.

Teine, Äripäevas sageli sõna võttev seltskond, pakub alternatiive, aga seda peamiselt oma enda äri pööritamise ja mitte pensionäri huvides. Raha on ju fondides oi kui palju ja kuidas ikkagi sellele ligi pääseda? Siit ka minu kindel veendumus näiteks, et pensionifond peab paigutama raha sinna, kus see toob pensionärile tulu. See on eesmärk number üks. Ja kui koduses Eestis ei leidu mingil hetkel meeldivaid väljakutseid investeerimiseks Jüril ja Juhanil, ei saa neid olla ka pensionifondidel. Otsekoheselt öeldes, ka härra Roosaare ettepanek on minu jaoks pigem „oma piruka“ müümine teise samba kriitika najal.

Olen siinkohal täiesti teadlikult jätnud välja esimese ja kolmanda samba, mille edasisel paremaks tegemisel on ka teise samba mõjud. Teise samba tegelik probleem on aga olemas. Sellele on küll loogilisi põhjendusi, aga peaks ka leidma lahendusi. Küsimus on selles, kuidas panna niivõrd suure kogumispensionäride arvu juures toimima tema kõrgeausus konkurents nii pensionifondide vahel, kui siis hiljem kindlustuslepingut pakkuvate seltside vahel. Tegelikult on väga paljud pretensioonid samba asjus kogujate endi poolt põhjendatud ja arusaadavad ning on kahju, kui nad vaimustuvad ettepanekutest, mis on tehtud nõid Nastja tasemel.

Kudas panna tööle konkurents?

Nii näiteks piirati seadusega pensionifondide poolt võetava tasu suurust teadmisel, et ühel päeval peaks konkurents neid tasusid madalamaks viima. Turu elavdamise huvides tehti uue fondi valimist lihtsamaks ja suurendati valikuvõimalusi. Ei aidanud ja maksimumtasude tähtaega tuli viia edasi. Ilmselt vajab uurimist ka seltside poolt pakutav, sest seal on pakkujaid oluliselt vähem, kui kogumise ajal. Miks peaks uskuma, et siin siis turg asjad paika paneb.

Siit ka kaks üleskutset kõigile neile, kes teist sammast sisuliselt kritiseerida tahavad. Härra Roosaare kaasa arvatud. Kuidas panna nii kogumis kui väljamaksmisfaasis tööle konkurents, mis neid röövellikeks nimetatud tasusid vähendaks? Ja ma ei tea mitmendat korda välja öeldud mõte meie tugevatele vabakondadele toetuva elu juures – miks on siiani loomata Eesti Kogumispensionäride Liit, kes huve esindaks ja ühtlasi üle 600 000 inimesele natukenegi seletaks, mis loom see investeerimine selline on.